Andrus Rannaääre päikeseline muusika
Maria Palts
3.11.2014
Tagasihoidliku ja muheda olekuga Andrus on õnnelik inimene, kuna tema töö ja hobi ühtivad. Ta on oma elu pühendanud muusika loomisele ja ette kandmisele. “Ma ei ole kunagi pidanud töötama iga päev kellast kellani nagu teevad seda paljud kontoris töötavad inimesed,” tunnistab Andrus. “Ma ei ole arvatavasti selleks võimelinegi. Mulle meeldib muusiku elu, mis on täis üllatusi ja ootamatusi ning millel pole kindlat ajalist piirangut.” Andruse sõnul võidakse esinema kutsuda ükskõik millisesse Eestimaa otsa ja vahel saab alles kohapeal teada, millised lood ettekandmisele tulevad. Õnneks oskab pianist kuulmise ja mälu järgi mängida ja vajadusel improviseerida nagu on juhtunud mitmel korral, kui noodid on maha jäänud või tuleb mängida lugu, millest varem pole kunagi midagi kuulnud. Andrus meenutab ühte paljudest ekstreemsetest olukordadest: “Vanalinnapäevadel oli välikontsert Tanel Padari ja Koit Toomega. Lood olid uued ja suure tuulega lendasid kontserdi ajal kõik noodid rahva sekka. Kogu edasine kontsert tuli peast mängida. Sain sellega siiski hakkama.”
Andrus on muusikute ringkonnas eelkõige tuntud just pianisti ja arranžeerijana. Ta on esinenud Eesti lauljatega nagu Gerli Padar, Ivo Linna, Marvi Vallaste, Tõnis Mägi ja paljude teistega saates neid klaveril ja süntesaatoril. Projektipõhine töö on Andrusel Vanemuise teatris, kus ta orkestriga koos mängib erinevates muusikalides. “Kuigi ma ei näe, mis muusikalide ajal lava peal toimub, kuna orkester asub lavaaugus, siis tean ma seda, mis leiab aset lava taga ja mida etenduse külastajad kunagi ei näe. Orkestriga koos mängimisel on kõige olulisem koostöö ja ühes rütmis hingamine. Samas on see ka teadlikkuse harjutus. Tuleb ju jälgida dirigenti, kuulata lauljaid ja teisi pille, mis samaaegselt mängivad, et tekiks kooskõla ja terviklikkus,” seletab Andrus.
Andrus kirjutab ka seadeid kooridele ja orkestritele. Vähesed teavad, et ta on ka helilooja. Muusik on välja andnud juba neli omaloomingu plaati. Kolme esimese plaadi lood on tehtud ainult süntesaatoriga ja muusika on meditatiivne ja rahustav. Andrus mainib, et tema muusika on sobinud hästi massööridele, kes andsid tagasisidet, et selline looming mõjub nende klientidele lõõgastavalt ja tervendavalt. Andrus lisab naerdes, et üks hea tuttav, kes vaevles unetuse käes, kuulas mu plaati ja pärast seda oli tal lihtsam magama jääda. Paar inimest on kasutanud tema muusikat lausa sünnituse juures, mis aitas asjaosalistel lõdvestuda ja tunda end turvaliselt.
Mees rõhutab, et väga oluline on ka eelnev soov ehk taotlus muusikat teha ning märgib, et kui häälestuda läbi südame, siis sünnib ka muusika, mis puudutab kuulajate südameid. Selles osas on Andrus saanud positiivset tagasisidet mitmelt poolt. Inimesed on lisaks kogetud meelerahule ja heaolule nimetanud kuuldud muusikat tervendavaks. Andrus ise oma töödega teraapilisusele veel ei pretendeeri, kuid usub, et rahu ja kergustunne võivad kaasa aidata nii mõnelegi tervenemisprotsessile.
Andrus ütleb oma loomingu tekkimise kohta: „Mulle meeldib vabadus: muusika ei ole raamidesse surutud, vaid mul on võimalus seda kohapeal luua.“ Pianist meenutab: „Minu kunagine õpetaja Raimo Kangro andis väga hästi edasi selle suuna, kuidas helilooja peaks suhtuma oma loomingusse. Võimalusel tuleks välja jätta kõik üleliigne, pigem teha vähem ja hästi.“
Lisaks muusikalisele tegevusele tunneb mees huvi ka tervislike eluviiside ja jooga vastu. „Tegelikult sai kõik alguse praktilisest vajadusest,“ nendib ta. Klaverimäng on nõudlik eriala - mitmetunnised harjutussessioonid, vajadus olla keskendunud ja ergas. Kui seda kõike liiga pingsalt teha, kerkivad esile mitmed probleemid – sundasend, mis vajutab selja küüru ja tekivad probleemid kätega. Eriti problemaatiliseks võib kujuneda esinemiskramp, mis võib tabada ka kõige vilunumat muusikut hetkel, mil ta lavale astub. Tajudes ohukohtade tõsidust hakkas noormees lahendusi otsima ning pöördus abi saamiseks jooga ning teiste vaimsete praktikate poole. Palju abi on olnud ka Lilleoru „Enesemuutmise kunsti“ sarja koolitustest, kus õpetatakse märkama elu häirivaid emotsioone ja neist vabanema.
“Varem kippusin kergesti ärrituma ja mõnikord ütlesin mõtlematult välja midagi, mida pärast kahetsestin”, tunnistab Andrus. “Nüüd on teine lugu. Säilitan rohkem rahu ja selge pea ka keerulistes olukordades. Nii lihtsalt enam endast välja ei lähe,” lausub noormees rõõmsalt.
Andrus pöörab tähelepanu ka õigele toitumisele. „Eelistan rohkem taimetoitu, kuna see on kiiremini seeditav ja ei tekita kõhtu raskuse tunnet. Samas pean õigeks kuldset keskteed. Kui lähen külla, siis pistan nahka lihatüki ja ei hakka sellest probleemi tegema“, nendib muusik. Tema arvates tuleb kuulata oma keha ja mõista, mida see hetkel vajab, mitte minna kaasa toitumistrendidega, mida propageeritakse.
Andrus oskab olukordades näha helget poolt: “Inimene loob oma elu ise. Millele ta keskendub, seda ta ka oma ellu tõmbab. Seepärast pööran tähelepanu pigem asjadele, mis toovad rõõmu ja rahulolu.” Ka oma just ilmunud uuel plaadil “Hommikupäike” on seda optimismi tunda.
Noormees rõõmustab iga algava päeva üle: „Kujutage ette, kuidas päike tõuseb horisondil ja kuldab oma kiirtega üle kogu maailma. Loodus on ärkamas. Õhus on tunda hommikust värskust. Algamas on uus päev. Kõik on võimalik.“ Loodusest ammutabki pianist inspiratsiooni. Andrus peab oluliseks liikumist ja värskes õhus viibimist. „Jalutan tihti pargis ja katsun nii palju kui võimalik looduses olla.“ Ellusuhtumist on pianist õppinud Treimani külas elanud vanaisalt, kes õpetas teda lugu pidama maaelust ja oma kätega tehtud asjadest. Vanaisa viis Andruse merele ja metsa ning õpetas, et loodus on elus ja temaga saab suhelda. Noormehe jaoks ongi metsas ja mere ääres olemine pingete maandamiseks ja nii öelda akude laadimiseks tähtis.
Unistustest rääkides sooviks noormees läbi oma loomingu tervendada inimesi. Iga heli kannab endas vibratsiooni ja läbi vibratsiooni saab mõjutada kuulaja meeleolu, terviseseisundit ja vähendada stressi. Erinevate helide võnkesagedused avaldavad mõju kehas olevatele energiakeskustele. Andrus soovib luua just sellist muusikat, mis tasakaalustab neid.
Andruse unistuseks on veel kirjutada filmimuusikat. „Tegelikult olen seda juba üks kord teinud“, ütleb noormees. „Margus Aru tellis minult oma filmi jaoks muusika. Film „Vastus“ räägib režissööri iseenda ja oma maailma kaotamisest ning taasleidmisest.“ Andrus arvab, et tema muusika sobib väga hästi filmidesse ja see oleks üks võimalus, kuidas tema helilooming jõuaks kodumaast kaugemale.
Muusika on Andruse arvates universaalne keel – sellest saavad inimesed aru ilma sõnadetagi. Pianisti jaoks on oluline, et inimesed tema muusikat kuulates tunneksid rõõmu. Andrus ütleb: „Muusika voolab läbi minu, ma jagan seda teiste inimestega ja jagamises seisnebki rõõm.“
